Raseiniai
Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik aastast 1663, õigeusu kirik aastast 1870, endine dominiiklaste klooster. Linnas asub ka koduloomuuseum.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raseiniai elanikest leedulasi 98,21%, venelasi 0,83%, ukrainlasi 0,14% ja poolakaid 0,10%.
Asulat on esimest korda mainitud 1253. aastal (Rasseyne). Aastail 1416–1421 püstitati sinna esimene kirik. Linnaõigused sai 1492. aastal. XV–XVII sajandil oli Raseiniai Žemaitija vürstkonna halduskeskuseks. Aastal 1742 hakkas linnas tegutsema kool.
Teise maailmasõja alguses toimus linna lähistel Raseiniai lahing, kus osales ligi tuhat tanki, nende seas ka KV-1 ja KV-2 tüüpi tankid. Taas sai linn sõjategevuse läbi kannatada aastal 1944, kokku hävis sõja ajal 90 % Raseiniai hoonetest. Aastal 1953 sulges Nõukogude võim sealse luteri kiriku.
Kaart - Raseiniai
Kaart
Maa (piirkond) - Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919)
Leedu lipp |
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (leedu keeles Lietuvos Tarybų Socialistinė Respublika, vene keeles Литовская Советская Социалистическая Республика) oli sõdadevahelisel perioodil lühikest aega eksisteerinud Nõukogude Venemaa nukuriik. Selle kuulutas 16. detsembril 1918 välja Vincas Mickevičius-Kapsukase ajutine revolutsiooniline valitsus. Esimene Leedu NSV kadus 27. veebruaril 1919, kui see liideti Valgevene Nõukogude Sotsialistiku Vabariigiga ning moodustati Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
LT | Leedu keel (Lithuanian language) |
PL | Poola keel (Polish language) |
RU | Vene keel (Russian language) |